Nibukaitsmed - iga maratoonari unistus

Maratonijooks on üks paganama ekstreemne ala ning enne maratonidistantsile asumist tuleb silmas pidada lugematut hulka pisiasju, sest vastasel juhul saab jooks olema kas üks tohutu kannatuste rada või jääb see üldse enne 42,195 kilomeetri märki pooleli.
Üheks pikamaajooksu eripäraks, millega algajad sageli ei arvesta, on asjaolu, et mitme tunni jooksul hõõrud sa oma keha üsna paljudest kohtadest tõsiselt katki, kui sa juba enne starti taoliste vigastuste ennetamiseks miskit ette ei võta.
Villid jalgadel ning hõõrdunud kaenlaalused ja jalgade siseküljed on kõige tüüpilisemad seda tüüpi probleemid, ent üheks kohaks, mis maratoni kestel sageli suisa veriseks kipuvad hõõrduma, on rinnanibud (vaata näiteks seda internetist leitud tundmatu jooksja fotot).
Üldiselt pole sugugi harvad juhused, kus pikamaajooksu finishisse jõudval jooksjal on särgil rinannibude piirkonnas suured verised latakad või siis on veri mööda särki ojana alla voolanud.
Jooksu ajal ja vahetult pärast seda on keha sedavõrd organismi poolt toodetavaid aktiivaineid täis, et sa ei pane taolisi vigastusi tähelegi, ent hiljem pidavat olema ikka väga valus särki seljas kanda (ja no kuidas sa lähed näiteks tööle palja ülakehaga).
Mul endal sellega augustis Helsingis maratoni joostes probleeme ei olnud, sest määrisin rinna paksult vaseliiniga kokku ja olin ka enne maratonidistantsile minekut kõik kodused jooksusärgid läbi testinud ning valisin neist sellise, mis kõige nibusõbralikumast materjalist ja suurusega.
Maratonil hõõrusin üldse märkimisväärselt ära vaid selle osa ninast, kuhu prillid toetavad, sest ei osanud seda kohta kaitsta.
Olen kuulnud, et mõned jooksjad katavad enne starti rinnanibud plaastriga kinni, ent pole veel kohanud ühtegi inimest, kes kinnitaks, et need on tal ka jooksu lõpuni küljes püsinud - isegi nn veekindlad plaastrid tulevad higise keha ja hõõruva särgi koosmõjul üsna kiiresti lahti.
Veriseks hõõrduvad rinnanibud on maratoonarite seas üsna levinud probleemiks ja on jooksjaid, kes ei ole saanud abi ühestki tavameetodist.
Sellistele hädalistele peaks sobima toode nimega NipGuards, mis kujutab enesest sisuliselt kergelt paigaldatavaid ja vähemalt tootja kinnitusel kindlalt paigal püsivaid nibukaitsmeid.
Veebilehel on kirjas andmed toote enese ja selle paigaldamise kohta ning ülistav kiidukõne selle kasutamisest abi saanud jooksjatelt.
Andmetest edasimüüjate kohta ilmneb, et NipGuards'i saab (10 või 100 paari kaupa) osta vaid USAs, Kanadas ja Suurbritannias , ent kui ikka häda väga suur, siis leiab jooksuhuviline vast võimaluse seda mingil moel ka siiamaile toimetada.
Vaat selline vahva leiutis, siis...