Ümberkorraldused bloginduses

Lõpetan sissekanded oma spordiblogisse ja nii sportlikel kui ka muudel teemadel kriban edaspidi oma uues blogis Mareki asjad. Teadus- ja terviseblogi teen edasi senisel moel. Sporti teen samuti edasi senisel moel :-)

DnB Nord vana-aasta heategevuslik jooks

Laupäeval, 29. detsembril toimub Tallinnas 5. DnB Nord vana-aasta jooks.
Tegemist on heategevusliku jooksuga, mille osavõtutasu läheb Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele, et aidata ravida lapsi, kes on õnnetuse läbi kaotanud liikumisvõime.
Start antakse kell 12:00 Premia jäähalli eest ja raja pikkuseks on 5 km (Premia jäähall – Rannamõisa tee – Vana Rannamõisa tee – Tuleraua – Vabaõhumuuseumi tee – Lõuka tee – Rannamõisa tee – Premia jäähall).
Heategevuslik osavõtumaks on 50, 100 või 500 krooni ja registreerimine toimub siin.
Tõelisele jooksusõbrale tasub mainida, et ürituse raames toimub ka heategev maraton - maratonil osaleja kogub joostes heategevuseks raha iga joostud kilomeetri eest 100 krooni ehk siis kokku 4200 krooni.
Muidugi ei pea jooksja seda raha ise välja laduma, vaid selle tasub tema eest sponsor.
Maratonile starditakse Premia jäähalli eest kell 8:00 ning registreerumine toimub meiliaadressil stamina@stamina.ee või telefonil 5019572.
Ma ise kuulsin sest võistlusest alles täna (suur tänu sõber Margusele, kes mind ses asjas valgustas) ja kaldun hetkel selle poole, et lähen jooksen maratoni läbi.
Vorm on muidugi kehvapoolne (ma pole ju pärast Saaremaa jooksu praktiliselt jooksutrenni teinudki), ent trenni mõttes võiks distantsi läbi sörkida. Nii 4-5 tunni vahele, asjaolusid arvestades... Mõtlen veel natuke :-)

BodyPump nr 64

Täna tegin PlanetSpordis esimest korda BodyPump'i number 64.
Peab ütlema, et ma olen üsna rahul, sest 64. kava on päris hea ja annab võimaluse pilt eest ära sportida :-)
Võrreldes eelmise kavaga on raskemad kükid (kaheksased poolkükid on sees) , triitseps, rinnalihased ja (kui korralikult teha siis ka) kõhulihased.
Biitseps ja taha-etteastekükid on seevastu keskmisest lahjemad.
Biitsepsiloo viimane lõik on väga lühike ja kava koostajad soovitavad sellele eelneva pausi ajal kangile raskust juurde panna. Aega on selleks väga vähe, ent nibin-nabin jõuab kettad külge küll. Proovisin järele.
Läbi mitme erineva loo jookseb seeria üks kahene pluss kaks ühest (pambis mitte käinud inimesele see nüüd muidugi midagi ei ütle) ja see on üldiselt üsna hea leid, sest lihased ei jõua sellise lähenemise puhul tempoga ära harjuda ja kangiga vehkida on tavalisest raskem.
Muusikapaladega on selline lugu, et minu jaoks need erilist rolli ei mängi, ent paljude jaoks on jällegi väga olulised.
Lugude nimekirja saab vaadata ja osasid muusikapaladest ka kuulata näiteks siin... Seda peaks küll ütlema, et pauerit oli lugudes pisut vähevõitu... nii tagantpeksvat muusikapala kui näiteks 63nda rinnalugu (Famous Last Words - My Chemical Romans) ei olegi.
Aga, jah, üldiselt olen rahul, sest olen näinud/teinud väga palju kehvemaid pampe, ent väga palju paremaid kindlasti mitte.
Treeneritele on kava number 64, muide, üsna raske õppida, sest seal on paljudel lugudel kehvalt tabatav rütm ja pausid suhteliselt veidrates kohtades.

3 päeva jooks jäi pooleli

Nii see kahjuks tõesti läks...
Ma pole varem kordagi katkestanud, ent seekord see siis juhtus.
Saaremaa 3 päeva jooksu esimene, 10-kilomeetrine etapp sujus kenasti - aeg tuli 38:22 ja tekkis tunne, et kahel järgmisel päeval jooksmiseks on veel küllalt vurtsu sees.
Tänane 16,195-kilomeetrine jooks oli eriline ennekõike seetõttu, et sooja oli stardi ajal vaid umbes 4 kraadi.
Muidu oli kõik lihtsalt super - olin saanud end korralikult välja puhata, söönud täpselt seda ja nii, nagu enne taolist jooksu sobilik ja tarbinud igaks juhuks isegi pisut lisamagneesiumit võimalike krampide vastu.
9. kilomeetril olin pärast kiiret algust rütmi korralikult kätte saanud ning jätnud juba selja taha mitu jooksjat, kellega ma eile lähestikku finisheerisin ja kes olid seega mu eeldatavad suurimad konkurendid kolme päeva kokkuvõttes.
Tunne oli hea, jõudu oli piisavalt ja hakkas välja kujunema plaan paari viimase kilomeetri jooksul koguni väike tempotõus ette võtta, kui paremast jalast äkki jõud ära kadus... no selline tunne, nagu üritaks meeleheitlikult 5. käiku sisse lükata, ent see ei lähe sisse, sest seda lihtsalt ei ole.
Ma lasin siis korraks tempo alla ja siis lõi jalga sellise krambieelse tunde.
Võib-olla oleks ma pidanud sel hetkel kõnni peale üle minema, ent ma ehmatasin ja vihastasin sedavõrd, et hakkasin hoopis juurde suruma ning siis käis korraga jalast terav valu läbi ja sinna see jooks ka lõppes.
Arvatavasti rebestasin midagi ära.
Seista ja isegi ettevaatlikult käia saab küll, ent kui jalga pisutki enam pingutada, siis on ka praegu üsna valus.
Kuigi ma väga sooviks homme starti minna, on selge, et see oleks suur lollus.
Väga suur pettumus on, muidugi.
Sellist tunnet ei ole, et viskaks jooksutossud lõplikult nurka, ent ega sest väga palju puudu ka ei ole.
Mis teha. Alati ei saa võita ja, nagu näha, ei saa alati isegi lõpetada.

Venitusharjutused lihasvalu ei vähenda

Lisasin oma teadus- ja terviseuudiste blogisse sõnumi meta-analüüsist, mis näitab, et sportimise eel ja selle järel tehtavatel venitusharjutustel puudub praktiliselt igasugune mõju sellele, kui valusad su lihased järgmisel-ülejärgmisel päeval on.
Mõtlesin, et panen viida uudisele ka siia üles.
Müüt, et venitusharjutusi peab tegema selleks, et lihased järgmisel päeval nii väga ei valutaks, on üldiselt laialt levinud ning spordiklubide treenerid toonitavad seda üsna sageli.
Spordiklubis sportides olen ma ise üsna agar trennijärgne venitusharjutuste tegija (trenni eel teen venitusi harva, sest näiteks rühmatreeningutesse on soojenduseosa juba sisse planeeritud ja see teeb laias laastus sama välja), ent näiteks võistlustel jääb jooksujärgne venitus mul praktiliselt alati tegemata, sest emotsioonid on tavaliselt nii laes, et selliste maiste asjade peale pole aega mõelda (jooksu eel ma end ikka pisut venitan, ent pean korralikku soojendust sest palju olulisemaks).
Pean ütlema, et pole ka ise tõepoolest märganud, et venitamine või mittevenitamine lihasvalule mingisugust mõju avaldaks.

Jooksuaeg lõppeb Saaremaal

Sel nädalavahetusel toimub siis 34. Saaremaa kolme päeva jooks, millega suur hulk spordisõpru tõenäoliselt jooksuhooajale punkti paneb.
Ei tea kindlalt kinnitada, et ma sel aastal peale Saaremaad enam ühelgi jooksuvõistlusel ei osale, ent üldiselt paistab sedamoodi küll.
Veel pühapäeva õhtul oli mul üsna selline tunne, et seekord jääb Saaremaal käimata, sest Klaus oli koolist kaasa toonud ühe korraliku kõhuviiruse, mis meil siiani kodus laastamistööd teeb (ses mõttes, et kõigepealt haigestus tema, siis mina ja nüüd mu noorem laps Frederik) ja mul oli nii kehva olemine, et sportimine lähima saja aasta jooksul näis olevat täielikult välistatud.
Täna on mul siiski juba esimest päeva tervis täitsa kobe ja seega võib olla üsna kindel, et võtan Saaremaa jooksust osa.
Jooksuvormiga on lood arvatavasti suhteliselt kehvad, sest erinevatel põhjustel (see mainitud nakkushaigus jms) ei olegi ma peale Rabajooksu kordagi jooksutrenni teinud ja ka muidu on mu sporditegemine olnud ülimalt vähene.
Ma loodan, et saan sellele vaatamata vanast rasvast üsna korraliku tulemuse, ent see vormitõus, millest Rabajooksu hea aeg märku andis, on kardetavalt seiskunud või isegi langusesse pööranud.
Sellele vaatamata on Saaremaa 3 päeva jooks sedavõrd huvitav ja omalaadne võistlus, et kohe mitte kuidagi ei tahaks seda lidumist vahele jätta.
Registreerunute nimekirja vaadates torkab silma päris palju tuttavaid nimesid ja suure tõenäosusega pikeneb see nimekiri mõnevõrra veelgi, kui just lumi maha ei tule vms.
Pole varem sarnast mitmepäevast jooksutuuri teinud ja sestap saab olema huvitav jälgida, kuidas jalad kolmele järjestikusele võistluspäevale vastu peavad.
Aga küllap peavad - kus nad pääsevad :-)

18. mail 2008 Kopenhaageni maratonile

Olen nüüd pikalt kaalunud ja valisin viimaks mitme põneva kevadise maratoni seast osalemiseks välja 18. mail toimuva Kopenhaageni maratoni.
Ja et poleks enam ümbermõtlemist, registreerisin end ära ka :-)Ma käisin Kopenhaagenis möödunud suvel ja armusin sellesse linna täielikult ära, vahest ehk ka seetõttu otsustasin just antud maratoni kasuks.
Rada on huvitav ning ka profiil on enam-vähem OK - väga raske ei ole, ent see 19 kilomeetri tõus peaks juba varakult meelde tuletama, et ega siia maratonile pole tuldud nalja tegema ;-)
Kopenhagenlased jätsid reisi ajal superhea mulje ja ma olen kindel, et kaasaelajaid-ergutajaid saab raja ääres olema väga palju ehk siis mõnus feeling on garanteeritud.
Kui kaalud praegu, millist maratoni kevadel läbi joosta (võib-olla üldse elu esimest maratoni?), siis oled teretulnud kampa lööma.
Palju see lõbu võiks maksma minna?
Registreerimine maksab kuni 5. maini 70 EUR ehk ca 1095 EEK (registreerida saad veebis kohe, ent raha saavad välismaalt pärit võistlejad maksta alles 15., 16. või 17. mail Marathon Expo'st numbrit ja kiipi välja võttes).
Estonian Airi praeguseid pakkumisi vaadates võib leida, et kui lennata Kopenhaagenisse 17. mail kell 6.40 (kohal kell 7.20) või 12.55 (kohal 13.35) ja tulla tagasi õhtuse lennuga (väljumine kell 20:35 ja saabumine Tallinnasse kell 23:10), siis on hinnaks 2364 EEK.
Ööbimine läheb samuti maksma ca 1000 EEK või natuke peale (kui minna mitmekesi, siis saab siinkohal oluliselt kokku hoida... kolmese toa korral oleks voodihind juba pisut üle 500, näiteks) ning üheks heaks ööbimiskohaks näib olevat CAB INN City (pole ise seal peatunud, ent asukoht on hea ja maratoni korraldajad soovitavad ka).
Ringisõiduks ja pastasöömiseks tuleks kah vast igaks juhuks üks 1000 EEK arvestada.
Kokku läheb sõit seega maksma ca 5000 EEK, mis pole eeldatava superelamuse eest ju tegelikult üldsegi palju.
Pealegi võid sa sõiduraha tagasi teenida, kui sul õnnestub sarnaselt Äripäeva maratoonaritega Atoneniga antud summa peale kihla vedada ja vastupidiselt Äripäeva maratoonaritele Meelisel selg rajal prügiseks teha :-)
Käime siis Taanimaal ära või?